Lapse
arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära
mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse
enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse
kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
Lapse arengu ja õppimise hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lasteasutuse õpetaja jälgib kavakindlalt lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset, emotsionaalset, sealhulgas esteetilist ning kõlbelist arengut.
Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastupidavust.
Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.
Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit - vaadeldakse lapse päeva lasteaias tervikuna (päevakirjeldus), tegutsemist vabamängu ja õppetegeluste ajal (5 minuti vaatlused). Analüüsitakse lapse oskusi joonistuste kaudu. Võimalusel kogutakse ka foto- ja videomaterjali erinevate situatsioonide kohta. Materjal kogutakse kokku lapse individuaalsesse arengumappi, mis on abiks lapse oskuste hindamisel ja arengu analüüsimises. Vähemalt üks kord aastas pakuvad rühmaõpetajad lapsevanemale võimaluse arenguvestluse pidamiseks. Sellisel vestlusel vahetavad õpetaja ja lapsevanem informatsiooni lapse arengust ning lepivad kokku edasise koostöö eesmärkides. Õpetaja toetub arenguvestlusel konkreetse lapse kohta tehtud kirjalikele märkmetele. Tunnustatakse toimetulekut, arenemist (edasiminekut), positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut. Vestlus fikseeritakse lasteasutuses kokkulepitud dokumendivormi alusel.
Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel (arenguvestlusel) on orientiiriks lapse arengu eeldatavad tulemused, mis on toodud vanuseti välja toodud. Need esitatakse kehalise, vaimse ja sotsiaalse arengu näitajatena. Lapse arengu eeldatavaid tulemused on teatud üldtunnustatud tähised, mis aitavad kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi. Lapse arengu eeldatavad tulemused märgitakse tabelisse kaks korda õppeaasta jooksul. Antud tabeli põhjal on hea jälgida iga lapse arengut sügisest kevadeni. Tabeli andmetele toetudes saab õpetaja anda ülevaate igale lapsevanemale tema lapse arengust.
Koolieelikutele koostavad rühmaõpetajad kevadel KOOLIKAARDI, milles on välja toodud lapse oskused, huvid ja soovitused edaspidiseks lapse arengu toetamiseks. Koolikaardi edastab lapsevanem lapse kooli astumisel koolile.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.
Lapse arengu ja õppimise hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lasteasutuse õpetaja jälgib kavakindlalt lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset, emotsionaalset, sealhulgas esteetilist ning kõlbelist arengut.
Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastupidavust.
Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.
Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit - vaadeldakse lapse päeva lasteaias tervikuna (päevakirjeldus), tegutsemist vabamängu ja õppetegeluste ajal (5 minuti vaatlused). Analüüsitakse lapse oskusi joonistuste kaudu. Võimalusel kogutakse ka foto- ja videomaterjali erinevate situatsioonide kohta. Materjal kogutakse kokku lapse individuaalsesse arengumappi, mis on abiks lapse oskuste hindamisel ja arengu analüüsimises. Vähemalt üks kord aastas pakuvad rühmaõpetajad lapsevanemale võimaluse arenguvestluse pidamiseks. Sellisel vestlusel vahetavad õpetaja ja lapsevanem informatsiooni lapse arengust ning lepivad kokku edasise koostöö eesmärkides. Õpetaja toetub arenguvestlusel konkreetse lapse kohta tehtud kirjalikele märkmetele. Tunnustatakse toimetulekut, arenemist (edasiminekut), positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut. Vestlus fikseeritakse lasteasutuses kokkulepitud dokumendivormi alusel.
Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel (arenguvestlusel) on orientiiriks lapse arengu eeldatavad tulemused, mis on toodud vanuseti välja toodud. Need esitatakse kehalise, vaimse ja sotsiaalse arengu näitajatena. Lapse arengu eeldatavaid tulemused on teatud üldtunnustatud tähised, mis aitavad kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi. Lapse arengu eeldatavad tulemused märgitakse tabelisse kaks korda õppeaasta jooksul. Antud tabeli põhjal on hea jälgida iga lapse arengut sügisest kevadeni. Tabeli andmetele toetudes saab õpetaja anda ülevaate igale lapsevanemale tema lapse arengust.
Koolieelikutele koostavad rühmaõpetajad kevadel KOOLIKAARDI, milles on välja toodud lapse oskused, huvid ja soovitused edaspidiseks lapse arengu toetamiseks. Koolikaardi edastab lapsevanem lapse kooli astumisel koolile.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.